Septembris toimus Nooruse Majas Pärnu Rahvaülikoolis esimene Eesti Rahvaülikoolide Liidu (ERL) konverents “Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal - like´e on piisavalt, aga kuidas edasi?”.
Konverentsi eesmärgiks oli teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele, milline on rahvaülikoolide ja vabaharidusliku koolituse koht elukestvas õppes.
Krista Aru tegi ettekande Eesti rahvahariduse ajaloost, esimeste hariduslike seltside sünnist ning kujunemisest eelmisel sajandil.
Vabahariduse tähtsusest ja väljakutsetest tänases Eestis rääkis ERLi juhatuse liige Maire Breede ning Johanni Larjanko tegi ülevaate vabaharidusest Soomes.
Huvitavaks kujunes ministrite vestlusring, kus arutati, kas elukestev õppimine on inimeste eralõbu või on riigilgi täiskasvanuhariduse edendamises oma roll täita.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kultuuriminister Anneli Ott ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo olid ühel meelel selles, et vabahariduse potentsiaaliks on luua sidusamat ühiskonda. Rõõmu võib tunda fakti üle, et Eesti on oma täiskasvanute õppimise protsendiga Euroopas kuuendal kohal.Väljakutseks võib aga pidada seda, et just neid inimesi, kellel õppimist ja enesetäiendamist oleks kõige rohkem vaja, on raske koolitustele meelitada.
Vabaharidus võib ministrite arvates olla hea võimalus tuua taas õppimise juurde näiteks NEET-noori, mehi ja vene emakeelega inimesi või toetada inimesi erinevate tööturul vajaminevate oskuste ning kodanikuhariduse omandamisel.
Liina Kersna sõnutsi on vabaharidus seotud laiemas mõttes inimese õnnelikuks olemisega: see julgustab oma mõtteid välja ütlema ning annab tunde, et oled kaaslaste poolt mõistetud ja aktsepteeritud.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõi oma ettekandes esile, et hariduse roll on ajas muutuv: faktiteadmistest enam ei piisa ning haritud inimestelt oodatakse pigem võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, kohaneda erinevate olukordadega ning omandada uusi teadmisi-oskusi läbi kogu elu.
Paneeldiskussioonis „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal“ jäid kõlama mõtted, et õppivad inimesed kohanevad paremini muudatustega, mis tänases tööelus on vältimatud. Just vabaharidus aitab omandada vajalikke üldpädevusi nagu suhtlemis- ja koostööoskused, enesejuhtimine, vastutustunne jne. Lisaks aitab vabahariduslikel koolitustel osalemine vähendada inimeste üksildustunnet ning võib tekitada isu jätkuva enesetäiendamise järele - tänapäeval on tööelu pikk, ametid ja kutsumused muutuvad, kuid uued õpitud oskused ja teadmised annavad vabaduse soovi korral uus karjäär valida ning elus edasi jõuda.
Konverents on täies mahus järelvaadatav SIIN
